II Ülesanne

Ülesanne

TEEMA	I kooliastme informaatika ainekava
VALDKOND	Informaatika, haridusteadus
UURIMIST VAJAV PROBLEEM VÕI TEOSTAMIST OOTAV IDEE	Magistritöö teemana olen mõelnud uurida informaatika õpetamise vajadust algklassides. Lapsed hakkavad arvuteid kasutama järjest rohkem nooremas eas ning sellega seoses peaks neil ka informaatika tunnid varem tunniplaanis olema. Tuleks uurida, millised on nende üldised teadmised ning mis vajavad õpetamist. Rohke internetis surfamise tõttu tuleks kindlasti rääkida riskidest ja neid hoiatada. Algklassides õpetavad neile arvutit klassijuhatajad ning usun, et kõigil õpetajatel pole teadmisi sellel erialal. Tuleks välja töötada ühtne ainekava algklassidele ning õpetajaid koolitada.
EESMÄRK	Uurida, milline peaks olema I kooliastme (1.-3. klasside) informaatika ainekava. Koostada enda versioon I kooliastme informaatika ainekavast.
UURIMISKÜSIMUSED	Millised on nende teadmised ennem õpingute alustamist? Mida täpsemalt peaks õpetama I kooliastmes informaatika tunnis? Millised on praegused õpitegevused ja õppemeetodid? Kuidas õpetada informaatikat noortele mängulisemalt ja huvitavamalt?
UURINGU STRATEEGIA	Arendusuuring, et koostada I kooliastme informaatika ainekava.
ANDMEKOGUMISMEETODID	Uurida küsitluse või testi kaudu õpilaste informaatika alaseid teadmisi I kooliastmes. Uurida põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava.
UURIMISE OODATAVAD TULEMUSED	Leida vastused uurimisküsimustele ning nende põhjal koostada enda versioon I kooliastme Informaatika ainekavast, mille saaks kõik kasutusele võtta. Muuta I kooliastmes informaatika tund huvitavamaks ja mängulisemaks.

I Ülesanne

Ülesanne

Väiksed mudilased saavad järjest nooremas eas kätte erinevaid tehnoloogilisi vahendeid. Visatakse nalja, et mõni õpib ennem tahvelarvutit kasutama kui käima või rääkima. Suuremal määral õpivad lapsed ise katse-eksituse meetodil neid vahendeid kasutama. Tahvelarvutite puhul on tegemist muidugi puutetundlke ekraanidega, mis iga puudutuse peale huvitavalt reageerib ning tekitab lastes põnevust. Selle kõrval on olulisel kohal ka arvuti. Juba lasteaias on mõnel väiksemal tegelasel juba selga, kuidas saab internetis surfata ja mängida ning mõnel on oskused juba enamaks.

Kooli minnes hakkavad ilmnema esimesed murekohad. Õpilaste arvutialased teadmised ja oskused on arenenud nii kiirelt, et  ületavad juba mõne õpetaja oskuseid. Algklassiõpetajatel on suur koormus ja nad mängivad olulist rolli väikelaste arengus ja kujunemises. Peale selle, et nad peavad õpetama õppekavas ettenähtud aineid, on neil ka suur vastutus laste kasvatamisel. Lapsevanemad pühenduvad karjäärile ja eeldavad, et kogu töö tehakse ära koolis õpetaja poolt. Seega jääb selle kõige kõrvalt õpetajatele vähe aega enesetäiendamiseks. Kõik õpetajad ei ole suutnud ennast erinevate arvutilahendustega kurssi viia. Sellega seoses tekib mul mitu küsimust. Millised on laste teadmised enne õpingute alustamist? Millised on algklassiõpetajate teadmised informaatikast? Mida täpsemalt peaks õpetama I kooliastmes informaatikatunnis?Millised on praegused õpitegevused ja õppemeetodid?Kuidas õpetada informaatikat noortele mängulisemalt ja huvitavamalt?

Minu suureks sooviks on saada vastused nendele küsimustele. Loodan, et need vastused annavad selge lahenduse probleemile ning olen suuteline koostama I kooliastme  informaatika ainekava. Ideaalis võiks see arendusuuringu käigus loodud ainekava tulla kasutusele üle Eesti, aga mind rõõmustaks ka see kui vähemalt mõni kool selle kasutusele võtaks.

Minu ema töötab algklassiõpetajana ja olen püüdnud teda õpetada nii palju kui võimalik. Olen vestelnud temaga laste arvutikasutamise teemal ning teiste õpetajate pädevustest sellel ala. Huvi selle teema vastu tekkis mul ühel pisikeste klassiõhtul kui nad igal võimalusel tahtsid arvutis olla. Nad teadsid täpselt, kus on võimalik leida erinevaid laule ja videosid ning millistel lehekülgedel asuvad vägevad mängud.  Võin kindlalt öelda, et samas koolis on kindlalt algklassiõpetajate seas vähemalt 2 õpetajat, kes ineternetis otsingute kasutamisel nii pädevad ei ole. Kuigi minu praegused mõtted antud teemal ei ole kinnitatud ühegi otsese uuringu poolt, siis minu meelest oleks viimane aeg seda teha. On ilmselge, et infoühiskonnast toimub liikumine digiühiskonda ning meil ei ole tehnoloogia kasutamise eest pääsu. Seega tuleb sellele teemale tähelepanu pöörata. Nagu öeldakse, siis lapsed on meie tulevik ja nende IKT pädevusi tuleks hakata arendama juba I kooliastmes kohustusliku osana, mitte ainult valikuliselt osades koolides.

Mõistan, et I kooliastmes ei taheta lastele anda suurt koormust, aga julgen väita, et arvutiõpetus ei oleks neile koormavaks. Pigem suunaks see neid kasutama arvutit rohkem abistava töövahendina. Nad saaks ise rohkem uurida ja avastada ning teha seda valvsa pilgu all. Sellega kindlustaks ka positiivse arengu IKT pädevuste osas. Ei toimuks paigalseisu, ega ka valede meetodite sisseharjutamist. Võimalik, et siiski ei ole vaja tuua sisse eraldi informaatika ainet I kooliastme õppekavva, aga vähemalt tuleks rohkem tähelepanu pöörata arvuti kasutamise oskustele. Seda saab kindlasti teha ka informaatika integreerimisel teiste ainetega. Vähemalt loodan ma enda magistritööga pöörata tähelepanu tähtsale osale arvutiõppes, millest ei tohiks enam kauem mööda vaadata.

Küsimustele soovin vastused leida testide kaudu. Nii on võimalik mõõta õpilaste ja õpetajate informaatikaalaseid teadmisi I kooliastmes. Peale selle on plaanis uurida põhikooli riiklikku õppekava ning seda analüüsida testide läbi saadud vastustega. Peale testide plaanin teha ka küsitlused, et teada saada, millised on õpilaste ja õpetajate pädevused informaatikas nende enda arvates.  Kindlasti on plaanis kasutada veel erinevaid allikaid ja lugeda rohkelt kirjandust, aga täpsem loetelu neist hetkel puudub. Pean sellel aastal valima endale juhendaja ning loodan, et saan ka temalt häid ettepanekuid, mida lugeda.

Uurimuse plaanin struktuuri poolest koostada võimalikult lihtsa. Esialgu kindlasti sissejuhatus ja mõistete defineerimine arvatavasti jääb ära. Kuna tegemist on I kooliastme informaatikaga seotud teemad, siis keerulisemad erialased mõisted jäävad välja. Juhul kui magistritöö käigus selgub, et mõningate sõnade puhul on vaja definitsioone, siis saavad need ka kindlasti kirja.  Sellele järgneb taustainfo praegusest olukorrast kui kindel ainekava puudub. Peale seda juba olulisem osa, milleks on testide ja küsitluste analüüs ning sellele lisaks ka uuringu tulemuste põhjal koostatud informaatika ainekava. Lõpetuseks kindlasti kokkuvõte ja viited kasutatud kirjandusele. Arvan, et peaksin kasutama ADDI mudelit, sest arendusuuringu rakenduslik osa jääb ära.

Loodan, et aasta pärast olen leidnud vastused enda küsimustele. Nende põhjal koostanud enda versioon I kooliastme Informaatika ainekavast, mille saaks kõik kasutusele võtta. Suurepäraseks plussiks oleks see kui selle läbi I kooliastmes informaatikatunnid muutuks huvitavamaks ja mängulisemaks.